Jun parutz’, jun kotz’ij chi ke ri qawinaq xe kamisäx chupam ri octubre 1944, Patzicía 25 octubre, 202227 octubre, 2022 Jun parutz’, jun kotz’ij chi ke ri qawinaq xe kamisäx chupam ri octubre 1944, Patzicía Palabras ofrecidas por Edgar Esquit en memoria de las víctimas de la Masacre de Patzicía del 22 de octubre de 1944. Patzicía, 22 de octubre de 2022. Ja oxk’al lajuj waqxaqi (78) juna’ re’ xk’ulwachitäj jun nimaläj k’ayewal, jun nimaläj ch’aoj pa qatinamit. Ri octubre richin ri 1944, ri qawinaq xeyakatäj ruma ri k’ayewal, ri poqonal, ri kamik ya’on pa kiwi, ya’on chi kij. Xqaq’ij qa ri domingo 22 richin ri octubre, nab’ey xekamisäx kai’ qawinaq, k’a ri, ri kaqchikela’ e yakatajnäq xe ki kamisaj jun molaj kaxlani’, pa ruk’isib’äl, oxi q’ij, xkikusaj ri kaxlani’ richin xe ki kamisaj, xkelesaj kik’aslem, juq’o’ lajk’al (600) qawinaq kaqchikela’. Ri qate’ qatata’ kitzijon pe chi qe achike ri xk’ulwachitäj, achike ruma ri qawinaq xeyax pa poqonal, achike ruma xeoqotäx, xetz’ilox, xeyax chupam ri kamik. Ri juna’ xeq’ax, ni xa ta jun tzij, ni xa ta jun runataxik, b’anompe. Ri b’is k’o chi qak’u’x, ri oq’ej nok’ulun, po majun ta öj tikirinäq niqamol qi richin niqaya kiq’ij ri qatit qamama’, ri xe kamisäx chupam ri k’ayewal. Wakami xapon ri q’ij, chi yeqanataj. Niqasuj k’a jun kisaqil, jun kiparutz’, jun kikotz’ij, jub’a kipom, jun ti b’a kiq’ojom. Qetaman chi rije kimolon ki qik’in, chupam re jun xtiqaq’ij wakami. Niqajunamaj k’a ri qak’u’x, rik’in ri kik’u’x. Niqanataj ri kik’aslem, ri kikamik, ri kirayb’al, ri kuchuq’a, ri kiq’ijubäl. Näj b’enäq jun tzij, kayi tzij chi rij ri kik’aslem, ri kikamik. Man yeqamestaj ta, yeqana’, e k’o chi qak’ux, chi paq’ij chi chaq’a. Ruma k’a ri wakami niqab’ij: chupa ri qak’u’x ix k’o wi, yixqanataj, yixqayäk Ambrosio Ajsivinac, Vicente Ajquejay, Rafael Bajchac, José María Alonso, Alejandro Choy, José María Coc, Antonio Esquit, Pascual Choy, Luis Cuá, Juan Miculax, Esteban Ajuchán, José Per, Anacleto Xicay, Cayetano Xico, Pedro Miculax, Jesús Xobin, Juan Ordoñez, José María Ajsivinac, Vicente Choy, Isaac Ajsivinac, José Coc, Anastasio Esquit, Macario Muj, Leoncio Per, Cayetano Miculax… män yojtikir ta ni qasik’ij ronojel ri ib’in, ri rwa iq’ij. Po yixqana chi iwonejel, nana-tata, mial-k’ajol, xixyox chupam ri poqonal, chupam ri kamik. Chi iwonojel ri juq’o’ lajk’al (600) xix kamisäx chupam ri oyowal, chupam ri ch’aoj. Yixqanataj k’a, ri ikamik, ja ri qak’aslem roj wakami. Ri q’ij, ri juna xeq’ax, po ri ixim nik’iy ri pajuyu’, ri ixim molon chwajay, oknäq qaway. Man niqamestaj ta ri ipixa’, ri itzij, ri icholoj. Niqasuj k’a jun iparutz’, jun ikotzij, jun iq’ojom, chupam re ramaj re, chwa re qij wakami, chupam re 2022. Matyox chi re ri ajaw, matyox, chi re ri kaq’iq, ri ya’, ri rwach’ulew, ri kaj qati’t qamama’, saq kiwi, saq kijolom. Xa jun, ka’i’, oxi täq tzij, mani yixqamestaj, nana-tata, mial-k’ajol, ixk’o’ chiqak’u’x, Yixqana. Esta publicación se realizó simultaneamente en las páginas web tujaal.org y cemijw.org Post Views: 1,488 Comparte en sus redes: Uncategorized
Los Mayas y la Revolución de 1944-1954 8 noviembre, 20208 noviembre, 2020 Este conversatorio analiza las relaciones políticas entre los Mayas y el Estado guatemalteco durante la Revolución de 1944-1954. Realizado por “Ixb’alamkyej Junajpu Wunaq. Colectivo Autónomo de Pensamientos y Saberes Mayas”. Con la participación de: Aura Cumes, Edgar Esquit, Jorge Matías, Kaypa’ Tz’iken *Conversatorio fue transmitido por Facebook Live @TUJAAL.ORG el 22 de octubre de 2020. Comparte en sus redes: Read More
Uncategorized Bicentenario en Guatemala. Los criollo-ladinos celebran su colonialismo interno 26 abril, 202127 abril, 2021 Guatemala es, pues, un país que se jacta de una independencia fundada en el robo, el asesinato, la represión y la expulsión de sus ciudadanos. Una independencia que no es más que una burla para quienes estamos conscientes de la subordinación de este país y sus elites, quienes se hincan ante el capital transnacional. Es un país incapaz de atender las necesidades más básicas de sus habitantes. Hoy, la pandemia del COVID-19 desenmascara a un gobierno inepto, solamente interesado en el bienestar de sus propias células estructurales y económicas, juramentando hasta jueces corruptos para proteger sus privilegios políticos. Comparte en sus redes: Read More
¡POR EL RETORNO INMEDIATO DE LA MACHI MAWÜN A SU REWE! 8 octubre, 20209 octubre, 2020 El colectivo anticolonial, Ixb’alamkyej Junajpu Wunaq’, desde Iximulew, extiende su apoyo y solidaridad a la… Comparte en sus redes: Read More